EESTI
1869 – esimene vedur sõitis Tallinna sadamast Balti jaamani.
1889 – Tartu ülikooli põhikirja muutmisega likvideeriti ülikooli autonoomia ja privileegid, mitme kõrge ametikoha (rektori, prorektori jt) valitavus asendati nende määramisega, üliõpilastele tehti kohustuslikuks kanda riietusvormi.
1900 – Tartus toimus Aleksander Lätte sümfooniaorkestri esimene kontsert. Kavas olid F. J. Haydni “Oxfordi sümfoonia”, F. Schuberti “Lõpetamata sümfoonia” ja avamäng “Rosamunde” ning avamäng L. Cherubini ooperile “Lodoiska”.
1903 – Tartus hakkas Peeter Speegi toimetusel ilmuma sotsiaaldemokraatlik ajaleht Uudised.
1928 – Tallinnas avati Balti rügemendi mälestussammas.
1930 – Tallinna linnavalitsus kiitis põhimõtteliselt heaks kava ehitada Tallinna krematoorium.
1934 – Johan Kõpp valiti ühehäälselt Tartu Ülikooli koguduse õpetajaks.
1935 – Rumeenia saadik Gheorghe Davidescu esitas oma volitused riigivanem Konstantin Pätsile.
MAAILM
1409 – avati Leipzigi Ülikool.
1510 – Safaviidid alistasid usbekid Mervi lahingus.
1572 – Kaheksakümneaastases sõjas tapsid Hispaania väed peaaegu kõik Hollandi linna Naardeni elanikud.
1611 – Jaapanis Honshū saare kirdeosas toimunud maavärinas hukkus üle 5000 inimese.
1616 – Taani ja Norra kuningas Christian IV asutas Taani sõjaväelise Relvajõudude Ordu.
1804 – Notre Dame’i katedraalis krooniti Napoleon I Prantsusmaa keisriks.
1805 – Kolmanda koalitsiooni sõda: Austerlitzi lahingus purustasid Napoleon I väed Vene-Austria koalitsiooni väed.
1823 – USA president James Monroe deklareeris oma läkituses Kongressile, et Ameerika Ühendriigid on vastu igasugusele Euroopa võimu edasisele laienemisele Ameerikas. Seda pöördumist on hakatud nimetama Monroe doktriiniks.
1848 – Franz Joseph I sai Austria keisriks.
1851 – Prantsuse II Vabariigi president Charles Louis Napoléon Bonaparte teostas 1851. aasta Prantsusmaa riigipöörde.
1852 – Charles Louis Napoléon Bonaparte krooniti Napoleon III-na Prantsusmaa keisriks.
1859 – poodi üks abolitsionistide juhte John Brown.
1901 – American Safety Razor Company (hilisem The Gillette Company) esitles žiletti. Tootmine algas 1903. aastal, mil müüdi 51 pardlit ja 168 žiletitera.
1917 – kuulutati välja Moldaavia Demokraatlik Vabariik.
1920 – Aleksandroopoli rahuga lõppes Türgi-Armeenia sõda.
1927 – Peale 19 aastat Model T tootmist tutvustas Ford Motor Company uut Ford Model A autot.
1939 – avati LaGuardia lennujaam.
1942 – füüsik Enrico Fermi viis Manhattani projekti raames Chicago Ülikoolis läbi esimese juhitud tuumaahelreaktsiooni. Sellega algas tuumaenergia ajastu.
1944 – kommunistid astusid Kreeka valitsusest tagasi, sest britid nõudsid partisanide armee ELASi laialisaatmist.
1945 – Albaania parlamendivalimistel võitsid kommunistid kõik 82 kohta.
1948 – Ungari valitsus vangistas kardinal József Mindszenty spionaaži ja riigireetmise süüdistustega. Mindszenty mõisteti 1949. aasta veebruaris eluks ajaks vangi, kuid ta vabastati 1955. aastal.
1956 – Fidel Castro ja Ernesto Che Guevara maabusid koos 80 26. Juuli Liikumise revolutsionääriga Ida-Kuubas. Sellega algas Kuuba revolutsiooni sissisõda diktaator Fulgencio Batista vastu.
1961 – Kuuba juht Fidel Castro kuulutas üleriigilises raadiopöördumises, et ta on marksist-leninist ja et Kuubast saab kommunistlik riik.
1971 – moodustati Araabia Ühendemiraadid.
1975 – Laose kodusõda: kukutati monarhia ja kuulutati välja Laose Rahvademokraatlik Vabariik.
1976 – Kuuba presidendiks sai Fidel Castro.
1982 – Ameerika Ühendriikides Utah’ ülikooli kliinikus viidi läbi esimene edukas kunstsüdame siirdamine.
1988 – Benazir Bhuttost sai Pakistani peaminister. Ta oli esimene naisriigijuht islamimaailmas.
1990 – Saksamaa kantsleri Helmut Kohli juhitud koalitsioon võitis esimesed vabad valimised ühendatud Saksamaal pärast 1932. aastat.
1991 – esimestena tunnistasid Ukraina iseseisvust Kanada ja Poola.
1993 – Medellínis lasti haarangu käigus maha Colombia narkoparun Pablo Escobar.
2001 – asutati partei Ühtne Venemaa.
2007 – Venemaa parlamendivalimised võitis Ühtne Venemaa, saades Riigiduumas 315 kohta 450-st.
2019 – Prithvirajsing Roopunist sai Mauritiuse president.
2020 – Suurbritannia kiitis esimesena heaks Pfizeri ja BioNTechi väljatöötatud vaktsiini Tozinameran (BNT162b2).
Allikas: Wikipedia
Teised kuupäevad
Täna ajaloos
JAANUARI kuupäevad
 | Telli pilt pildipangast failina või väljatrükitult. Fotod loodusest, asulatest ja hoonetest. Samuti makrofotod ja drooniga tehtud pildid. |
 Mustamäe Riigigümnaasium  Kõrghooned  Aidu karjäär | |
| Vaata kõiki pilte » | |
